Raamat räägib põhiseadusest ja tema aluspõhimõtetest läbi teemade, millega autoril on tulnud teadust ja praktikat ühendades kokku puutuda. Kaante vahele on koondatud vahekokkuvõte peamiselt riigiõiguslikest uurimustest aastatel 1996–2011. Raamatut kannavad kolm fundamentaalteemat, mis on olnud autorile hingelähedased – põhiõigused, demokraatia ja õigusriik. Kõik kolm täiendavad üksteist ning ükski neist ei saa esineda ülejäänud kaheta.

Rahvusvahelisel õigusel on Eestis põnev ajalugu ja selle tundmine aitab meil paremini mõista ka tänapäeva. Raamat käsitleb rahvusvahelise õiguse ajalugu eelkõige Tartu Ülikoolis 19. ja 20. sajandil töötanud rahvusvahelise õiguse professorite vaadete analüüsi kaudu. Tähelepanu on pööratud küsimusele, kas Venemaa arusaam rahvusvahelisest õigusest on ajaloos erinenud Lääne omast. Võrdlevalt on analüüsitud 1930. aastate riigiõiguse teoreetikute Carl Schmitti ja Artur-Tõeleid Kliimanni seisukohti. Raamatusse koondatud tekstid on varem ilmunud inglis- ja saksakeelsetes teadusajakirjades.

Õpikut ajendas kirjutama kriminaaltäitevõiguse reform, mis kulmineerudes uue vangistusseaduse vastuvõtmisega 2000. aasta kevadel, viis lõpule Eesti kriminaaltätevõiguse ümberkujundamise.See õpik ei ole siiski suunatud kitsalt vangistuseadusest tuleneva vangistusõiguse vaatlemisele, vaid püüab taasiseseisvumisjärgses Eestis esmakordselt mõtestada kriminaaltäitevõigust kui õigusharu tervikuna. Seetõttu käsitletakse nende kaante vahel vabadusekaotuse täitmise kõrval ka mitmete teiste sanktsioonide täideviimist. Üldistades võib õelda, et õpikus käsitletakse vabaduskaotuse (kinnine täideviimine) ja vabadusekaotuse alternatiivide (avatud täideviimine) täitmist.Õpiku koostamisel on lähtutud Eesti kriminaaltäitevõiguse hetkeseisust 2001. a esimesel poolel, kuid käsikirja toimetamise käigus püüti sisse viia ka hilisemaid muudatusi.

Täideviimist ja osavõttu käsitlev vihik „Täideviimine ja osavõtt” on karistusõiguse üldosa loengutekstide sarja viimane, lõpetades seega kaheksast vihikust koosneva rea. Kui ettevaatamatus välja arvata, puudutavad kaastäideviimise ja osavõtu küsimused kõiki delikte – nii põhidelikte kui tuletisi. Seega on tegemist karistusõiguse süüteoõpetuse ühe kesksema probleemiga.Nagu eelnevateski vihikutes, on siingi püütud maksimaalselt kasutada meie kohtupraktikat. Kohtuotsuseid ei ole alati põhjalikult refereeritud, mistõttu võib osutuda vajalikuks nendega täiendavalt tutvuda. Hõlpsama kättesaadavuse huvides on Riigikohtu lahendid viidatud nii Riigi Teatajale kui Riigikohtu lahendite kogumikele.