1812. aasta Isamaasõja sündmused veeresid Eesti lähedusse. Riia eeslinnad põlesid, Kuramaal käisid verised lahingud. Ka tuhanded mehed Eestist ja Lätist kaitsesid sõdurite või maakaitseväelastena riiki vaenlase sissetungi vastu. Koos teiste Venemaa rahvastega tuli eestlastel ja lätlastel anda võidu heaks moona, varustust, hobuseid ja mis kõige kallim – inimesi. Mitmete NSV Liidu arhiivide materjalide põhjal vaatleb Rein helme oma monograafias esmakordselt 1812. aasta keerulist ajalugu Eestis ja Lätis.

Euroopa ja aasia steppe on läbinud mitu rändrahvaste lainet: esiteks hunnid, nende järel avaarid, kasaarid, bulgaarid, petšeneegid, polovetsid, siis Tšingis-khaani armeed ja Kuldhord... Miks need metsikud suguharud osutusid nii tugevateks, võitmatuteks, miks kultuurne Euroopa neid kartis? Mis põhjustas Aasia rändrahvaste vallutusretkede perioodilisuse? Need küsimused kerkivad otsekohe uurija ette, kui ta puutub kokku rännusteppide ajalooga. Raamatu autor, tuntud numismaatik, arheoloog ja Kuldhordi ajaloo uurija, on ise osa võtnud keskaegsete rändrahvaste mälestiste väljakaevamisest Lõuna-Vene steppides; ta on käinud paljudes muuseumides, kus paiknevad rändrahvaste muistised või keskaegsete raidkujude kogud. eredalt ja värviküllaselt jutustatakse raamatus türgi päritoluga rändrahvastest, kes keskajal meie steppe asustasid; nende olustikust ja ajaloost, nende ebajumalatest ja kurgaanidest, lossidest ja linnadest. Raamatus on kasutatud materjale Ahtuba (Volga harujõgi) ääres tehtud väljakaevamistest, mille organiseerisid Moskva Riiklik Ülikool, Volgogradi Kultuurivalitsus ja Kaasani Riiklik Ülikool.

Raamatus kirjeldatakse võitlust tulega kauges minevikus, mil tulekahjude kustutamine oli linnakodanike naturaalkohustus, ning tuletõrjeorganisatsiooni loomist ning tegevust Eestis. Antakse ülevaade tuletõrje tegevusest ja saavutustest nõukogude korra ajal.

Adolf Hitleri tapmisest unistasid miljonid, kuid ainult vähestel jätkus selle üritamiseks oskusi, sihikindlust ja võimalusi. Hitleri kui Kolmanda riigi messia karjääri jooksul on dokumenteeritud vähemalt 30 tema tapmiskatset. Mõni vandeseltslane püüdis Hitlerile lähedale jõuda ja ta maha lasta, teised snaipripüssiga kõrvaldada. Hitleri elukorraldusega kursis olnud kavatsesid hukata ta pommi või mürgiga. Raamatu tegelaste hulgas on kommunistidest ja sotsialistidest vastupanuvõitlejaid, usutegelastest oponente, Saksamaa vana kooli sõjaväelise eliidi liikmeid ning isegi dissidentidest natse, kellel oli oma juhist villand. Samuti kirjeldatakse mitmesuguseid turvatasemeid, mis füürerit vaenlaste eest kaitsesid, ja metsikuid karistusi, millega nurjunud vandeseltslasi nuheldi. Ent eelkõige süvendas puhas õnn, mõnikord lausa farsina tunduv vedamine Hitleris usku, et tema on kõikide kallaletungide eest kaitstud.